Lehed

kolmapäev, 9. oktoober 2013

elu

Jälle on palju aega eelmisest postitusest möödas, proovin kuidagi ennast nüüd rohkem sundida. Mis selle aja sisse siis mahtunud on? Nii mõndagi, aga samas mitte midagi liiga põnevat. Kaks päeva pärast eelmist postitust ehk 2 nädalat tagasi neljapäeval, väänasin trennis hüppeliigest. Jäin ühe suurema kaaluga ameeriklase alla ja hüppeliiges oli järgmistel päevadel korralikult paistes(tegelikult pole veel tänaseni päris taastunud), aga jäi selle nädala mäng siis vahele. Meile on ka nüüd vahelduva eduga sügis kätte jõudnud. Ühel päeval on korralik vihm ja külm ilm, järgmisel päeval päike paistab ja +20-25. Naaberosariigis sadas eelmine nädalavahetus maha vist 40cm lund, seega meil veel kõige hullem polegi. Igatahes, vaatasin mängu kõrvalt ja jube külm ja märg oli. Mäng oli tasavägine ja põnev, aga napilt kaotasime, oleksin tahtnud jubedalt mängida. Koduteel käisime mäkist läbi. See oli mu esimene kord USA mäkis, kõik on nii odav. Kahekordne juustuburks maksab alla 1.10 euro, juua saad dollari eest nii palju kui tahad jne. Kõik võõrsil olevad mängud on umbes 3h kaugusel ja siis jõudsime see päev kell 2 öösel koju. Laupäeval jälle midagi tarka ei teinud, aa tegin küll. Pidime sojaube puhastame, nendega läks mingi kaks tundi, täpselt selline tegevus, mida jubedalt tahaks laupäeval teha. Õhtul õnneks saime natukene aega ja läksime sõpradega bowlingut linna mängima. Pärast mängu käisime uuesti mäkist läbi, käisime Walmartis "shoppamas" ja siis koju ära.

Järgmine päev oli YFU meeting. Umbes 100km kaugusel, pidi jälle hommikul natukene varem tõusma ja sinna sõitma. Iga VÕP pidi mingi kodumaise toidu kaasa võtma. Hostema käis hullult pinda, et ma talle ikka mingi retsepti annaks, otsisin siis kaeraküpsiste retsepti välja ja ta tegi valmis need, päris head olid tegelikult. Seal koosolekul oli peale minu veel 4 tüdrukut. Soomest, Jaapanist ja kaks Saksmaalt. Koosolek kestis umbes 4 tundi ja oli täiesti mõttetu, ühtegi tarka asja teada ei saanud ja midagi huvitavat ka ei räägitud. Käisime paarist suuremast poest läbi ja sõitsime koju. Jälle üks igav nädalavahetus möödasaadetud.

 Järgmine nädal koolipäevadel midagi tarka jälle ei juhtunud. Hüppeliigese pärast esmaspäeval veel trenni kaasa ei teinud, aga kohal olin küll. Teisipäeval kooli ei läinud, sest pere oli fotograafi broneerinud, et aastaraamatu jaoks pilte teha. Nad tegid sellest jubedalt suure asja. Hostvennast tehti umbes 300-400 pilti. Jalgpalli riietega, korvpalli riietega, mõlematega koos, tavaliste riietega, uhkemate riietega, autoga, lumesahaga, maisipõllul, tema töökohas tehti mõned pildid, stuudios, võib-olla unustasin mõne. Ise pidin õnneks ainult mõned pildid tegema, lisaks sain veel koju jääda ja Taco John's süüa, päev oli täitsa ilus kohe. Samal päeval hakkasin trenni tegema jälle, kuni kolmapäeval juhtus jälle midagi, seekord õlaga. Arvan, et sain lihtsalt külma, sest ilm oli räigelt külm ja märg. Järgmise päeva hommikul vasakut kätt liigutada igatahes ei saanud. Jäin koju jällegi. Passin rahulikut kodus, kui hostisa tuleb õuest, et tal mu abi vaja. Okei, eks ma ikka aitan ju. Vihma sadas ja kõik oli mudane ja ta oli oma kombainiga kinni jäänud ja ei saa mäest üles. Minu ülesandeks oli ta traktoriga välja tõmmata. Sain väikse kiirkursuse ja hakkasin vedama, õnneks siis vihma ei sadanud ja sain asja välja tõmmatud. Olin mingi aja toas olnud, kui ta oma lõikuse lõpetas ja uuesti abi vajas. Nüüd sadas paksu vihma ja jube vastik oli seal olla, libe ja vasakut kätt ikkagi liigutada ei saanud, polnud päris kindel, kas ikka jään ellu, õnneks siiski jäin, tõmbasin kombaini jälle mäest üles ja saigi saak koristatud.

Ehtne maakas, täpselt minu American dream

Jubedalt sadas, ise sai kabiinis istuda, kui ma vedasin.


Reedel oli järgmine mäng, seekord "kodumäng". Jälle ei mänginud ja jälle kaotasime (see hooaeg oleme mänginud 6 mängu, ma olen mänginud kolmes ja me oleme kõik need kolm võitnud, ma ikka nii hea). Need olid mu elu kõige koledamad 3 tundi. Paksu vihma sadas ja jube külm oli. Jalatsid, mis eelmine nädal ostsin eriti vett ei pea ja jalad olid täiesti jääs. Mäng oli küll kodus, aga meil on võistkond kolme osariigi peale koos ja kuna külade vahed Ameerikas on suured, tuli ikkagi umbes 45 minutit koju sõita ja nii külm oli, sest jätkuvalt olid need läbimärjad riided seljas. Kodus võitsin kuuma dušši ja päris mõnus hakkas.

Laupäeval hommikul sain õnneks juuksuris käia. Juuksurisse tuleb ka autoga 20-25 minutit sõita, aga vähemalt sai ära käia. Koju jõudes, kuulsin, et hostema ja õde lähevad natukene suuremasse linna, et kleiti osta, mõtlesin, et davai, mul niikuinii midagi paremat teha pole, lähen ka kaasa. Ma ei tea, kas seal linnas oli veel kaubamaju, aga meie passisime ainult ühes. See oli tegelikult päris suur ja mõned asjalikud poed olid ka, aga suurem osa poodidest olid täidetud kauboi rämpsuga, saapad, kaabud, teksad jne. Paar asja endale sain ja hinnad on ikka tegelikult ja väga head siin.

Pühapäeval läksime jälle samasse linna, sest nooremal vennal oli seal jalgpalli mäng, ühes suures sisehallis, mis mahutab umbes 20000 fänni ja mis on USA viimase kahe hooaja parima ülikooli jalgpalli võistkonna areen korraldati noortele poistele turniir. Enne mängu käisime Buffalo Wild Wings's söömas, päris mõnusad kanatiivad olid küll seal. Vaatasime mängu ära ja tulime koju tagasi, läksime mängisime võistkonnaga natukene kossu ja oligi jälle nädal läbi.

Aitab küll tänaseks, kui midagi tähtsamat juhtub proovin kohe kirja panna, aga kunagi tavaliselt midagi ei juhtu, siis tuleb vist natukene materjali koguda, et üks natukene pikem jutt kokku panna.

Paar fun fact-i ka. Pole USA-s juurde võtnud, hoopis alla mingi 1.5kg ja järgmine nädal on mingid pühad ja ainult 3 koolipäeva, ilus.

Buffalo Wild Wings, seal oli vabalt üle 100 teleka

Seal võiks ise ka mängida ju.
Marthen

1 kommentaar:

  1. Päris andekalt kirjutad, mõnus lugeda kohe. :)
    Aga palju edu sulle seal Ameerikamaal ja et jaguks ikka indu kirjutamiseks :)

    VastaKustuta