Lehed

teisipäev, 24. september 2013

Homecoming game and dance

Jätkan siis sealt, kus eelmine kord pooleli jätsin. Reedel oli Homecoming, ma isegi ei oska seda üritust hästi seletada. Valitakse kuningas ja kuninganna, toetatakse oma kooli jalgpalli mängijaid ja pärast mängu on tantsimine.

Mängus surusime vastased karmilt ära. Mäng jäetakse pooleli, kui üks meeskond juhib 50 punktiga, aga esimene poolaeg mängitakse igal juhul lõpuni. Võitsime siis poolajal 58:0! Mäng läks endal ka päris hästi, sain päris palju mängida ja paar tackle't sain ka kirja. Pärast mängu hakkas tants. Kestis umbes 21-24 ja oli umbes sama õnnetu, kui RÜG-i jõulupidu ja disko. Pidu oli kolme kooli peale koos ja seal oli umbes 80 inimest, enamus nendest 7-9 klass. Nendel põhikooli lastel olid need UV-pulgad vms, mis pimedas helendavad ja põrkepallid, millel mingi vilkur sees, ühesõnaga saalis värvidemöll täiega käis, täpselt RÜG. Nagu ma enne kirjutanud olen, siis ilusaid tüdrukuid ka väga pole ja siis oli pidu suhteliselt igav. Vahepeal paar tüdrukut lõugasid üksteise peale ja peaaegu kaklesid vist, aga jah, muud põnevat ei toimunud. Parim osa peo juures oli, et saime pitsat ja juua.

Kuna ma ei arvanud, et sellest homecoming'st nii vähe kirjutada on ja ei viitsi postitust nii lühikeseks jätta, siis kirjutan muust jamast, mis vahepeal vaikselt juhtunud ja mis juhtuma hakkab.

Kool on tõsiselt igav ja seetõttu mõtlesin vahepeal peret või kooli vahetada. Rääkisin sellest host-vanematele, kartsin, et nad solvuvad, aga tegelikult olid väga mõistvad. Mõtlesin, et äkki saan 20km kaugusel koolis hakata käima, sest ema töötab selles linnas. Linnas on 2 kooli ja mõlemad väga suured, aga nad ei olnud sellega nõus, sest mu vanemal õel keelasid nad selle ära ja ei taha mulle erandit teha. Järgmisel päeval, tuli YFU tugiisik külla ja arutasime võimalikku vahetust. Ta üritas mulle selgeks teha, et elu väikses kohas on isegi parem, kergem sõpru leida, saab kossus staar olla jne. Olen mõlemaga nõus, aga kui ikkagi kaks klassivenda on ja nooremates klassides mõni üksik normaalne inimene, siis on suhtelist raske suuremat suhtlusringkonda omada ja tegelikult siin ikkagi eriti midagi teha pole. Järgmine päev tuli YFU ülemustel kiri, põhimõtteliselt öeldi, et peresid sellistel olukordadel ei vahetata. Tegelikult see elu ei ole siin nii väga hull ka, igav on, aga omamoodi lahe, et jään vist siia.

Perega läheme pärast jõule nädalaks ajaks Californiasse. San Diegosse, kus meil sugulased on ja LA-sse. Täpseid plaane ei tea, aga plaanis paar ööd LA-s ööbida, seal mingites suurtes lõbustusparkides ja asjades käia, võib-olla, kui viisa lubab, Mehhikos käia jne. Ühesõnaga, uue aasta võtan natukene suuremas kohas vastu ja natukene päikest ja soojust talvel on mõnus.

 Nädalavahetusel saan teiste oma regiooni vahetusõpilastega kokku, mingi koosolek ja teadaanded, äkki info YFU reiside kohta ja äkki arutatakse seda võimalikku perevahetust ka. Koosolek õnneks vähe suuremas linnas, siis saab äkki paar asja endale ja paar kinki Eestisse saatmiseks ka osta.

Sai see väga imelik postitus otsa ja saan magama minna. Viimastel päevadel nii vähe maganud, et jäin täna oma elu jooksul esimest korda tunnis päriselt magama. Nagu aru saate, on praegugi uni peal ja jutt hakkab juba väga imelikuks muutuma. Tsau!

Nägu on imeline, aga avastasin, et kasvatame kõrvitsaid ka. Pistin kohe näpud mulda

Tean, et jalgpalli piltidest kopp ees, aga selle panen lihtsalt jalgade pärast. Bolt õpetas jooksusammu. Kuti võtsin maha ka siiski

Tunnikirjeldus: auto lõhkumine Hinne: F

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar