Lehed

teisipäev, 3. september 2013

Esimene koolipäev ja esimene mäng.

Sorry, et jälle nii kaua on läinud, aga praegu pole aega blogida olnud. Üritan vahepealsed teod ka vaikselt kirja panna, aga praegu üritan kiirelt tähtsama postituse ära teha ehk postituse kooli algusest.

Meil algas kool siis 3. septembril, sest 2. septembril tähistatakse mingit päeva, mille kohta ma eriti uurida ei viitsinud. Igatahes, kool algab 8.15, kodust lahkume vennaga 8, õnneks tal auto, ei pea bussiga sõitma. Hilinemised ja põhjuseta puudumised on siin suured patud ja sellega eriti jamada ei tasu. Siin ei ole esimene koolipäev selline pidupäev kui Eestis, et paned ülikonna selga, kuulad direktori kõnet, kui tore kool meil ikka on ja kui hea aasta meil tuleb. Tänane päev nägi välja selline: mingi 20-30 minutit oli kõne, siis mindi edasi koduklassi, kus klassijuhataja seletab kõik tähtsamad asjad üle, meil kestis see peaaegu 1.5h. Nagu ma eelmises postituses ütlesin on meil iga päev sama tunniplaan ehk kolmas tund oli inglise keel, kus õnneks midagi ei teinud. 4. on jõusaalis, aga kuna tundi jõuab maksimaalselt 30min läbi viia, siis on suhteliselt keeruline selles äärmiselt väikses jõusaalis palju ära teha. Viies tund oli keemia ja keemia valimine võis viga olla, sest keemia inglise keeles on paras hiina keel ja kerge see olema ei saa, aga juhul kui tõesti hakkama ei saa, saan alati ära vahetada. Kuues tund oli (nende jaoks) kõrgem matemaatika ja üllatus-üllatus, ma olen selles tunnis üksi ehk minust peaks aasta lõpus ikka väga korralik matemaatik saama, mitte et ma enne oleksin selles kehv olnud, aga eratunnid ei saa küll kuidagi kahjuks tulla ju. Seitsmes tund oli USA ajalugu ja tunni temaatika oli vägagi USA ajalooga seotud ehk rääkisime, mis see Eesti on ja mis seal tehakse. Pärast seda tegin veidi kodutöid ja siis algas sõit mängule.

Tegu oli hooaja teise mänguga, sest eelmine reede oli meil varsity (pm vanemate õpilaste) mäng, kus ma veel mängida ei saanud, sest trenne polnud. Ameeriklastele meeldib sõiduvahendites aega veeta, see mäng oli edasi-tagasi umbes 5-6h kaugusel. Pidavat olema hooaja üks raskemaid mänge ja kaotasime selle vist 38:0, suhteliselt masendav oli see.

Tänane mäng oli junior varsity võistkonna mäng ehk natukene nooremad(8-11klass) ja halvemad mängumehed ehk midagi minule. Mängu alguses ei saanud ikka mitte midagi aru, põhimõtteliselt jooksin suhteliselt lambist ringi. Teisel poolajal hakkasin mängust aru saama ja tegin päris hea mängu. Murdsin ühe touchdown'le mineva mängija maha ja umbes 3-4 korda veel võtsin palliga mängija maha. Treenerid hakkasid usaldama ja mäng hakkas täitsa meeldima. Siiski saime 28:0 kaela. Masendav taaskord! Aga kuna mulle hakkab vaikselt asi kohale jõudma ja täitsa hea mängu tegin, siis ma olen rahul + kaotada pole kunagi mõnus, aga see oli sõprusmäng. Igatahes treenerid hakkasid usaldama mind ja tõenäoliselt ma hakkan vahel mängima peale ääreründaja positsiooni ka kohta, kus ma saan palli põhimõtteliselt otse mängu pannes ja siis pean sellega võimalikult kaugele jooksma, kuna ma ise ka alles väga võhik selles asjas, siis ei oska seda eesti keeles eriti sõnadesse panna. Igatahes tiimikaaslased on juba täiega omad klemmid ja täiega innustavad. Praegu tundub olukord täitsa hea olevat ja suurt masendust enam asukoha pärast pole.

Kirjutan suhteliselt nii kuidas aega leian ja postitused tulevad suhteliselt pikad. Ootan tagasisidet, kas paremad oleksid lühikesemad või pikemad postitused. Igatahes kell juba 12 läbi ja hommikul vara kooli, rohkem täna kirjutada ei viitsi. Lehmafestivalidest ja muudest vähem tähtsatest ja imelikudest USA asjadest kirjutan kui aega leian.

PS! Praegu veetsin 20 minutit oodates, et pildid üles laeksid. Nett on minust juba kannatliku inimese teinud.

Mina, vennad-õed ja kollane koolibuss, millega võistlustele ja trennidesse sõidame. Mängu päeval kannavad mängijad oma särki. Ei hakkanud team chemistry't alla viima.

Enne

Pärast

#31

Marthen

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar