Lehed

neljapäev, 29. august 2013

Uus kodu

Kui teada sain, kus ma elama hakkan, olin ikka korralikult löödud. Nädal on kohapeal oldud ja emotsioonid on natukene teised. Koht on ikkagi enam-vähem samasugune küla nagu ma arvasin seda olevat. Linnas on üks asfalteeritud tee, kool, kultuurimaja, mõned elumajad, paar liiklusmärki ja ümberkaudsete majade postkastid, lisaks veel suured viljahoidlad ja raudtee, millel pidevalt kilomeetrised kaubarongid sõeluvad, muud siin Campbellis ei ole. Õnneks pere on väga tore, plaanivad juba igasuguseid asju teha, Timberwolvesi mängule mind viia, Ameerika suurimasse kaubanduskeskusesse paar otsa teha, nädalaks Californiasse minna. Perega klapp on hea ja mingeid probleeme olnud ei ole, tunduvad sellised rahulikud ka, et kui ikka midagi väga hullu ei tee, peaks kõik normis olema. Pere on hea, aga siiski teiste blogisid lugedes, tuleb siin maal põldude vahel mitte midagi tehes ahastus peale. Tahaks ka ju iga paari päeva tagant inimesi näha ja mõnes suuremas linnas käia.

Kool on väga väike. Praegu koolist muud palju ei tea, kui et hakkan olema senior(lõpuklassi õpilane), klassis oli vist 12 õpilast + mina.
Iga päev on mul samad tunnid, ma saan tunniplaani muuta põhimõtteliselt millal tahan, aga alguses näeb see välja selline:
1. Social 12 ehk põhimõtteliselt ühiskond (vist).
2. English 12
3. Eng Elec. See oli vist filosoofia ja kirjanduse lugemine, peaks selle ära vahetama.
4. Jõusaal
5. Keemia
6. Pre-Cal mis peaks raskem matemaatika olema.
7. USA ajalugu
8. Study Hall ehk tund, kus saad koduseid töid teha.

Tunnid hakkavad koos olema erinevate inimestega, mõni tund XII klassiga, mõni X klassiga jne. Tunnid algavad 8.15 ja süsteem on siin Eestiga võrreldes pisut erinev. Tund kestab 43 minutit ja siis on 2 minutit aega teise tundi minna. Kool on nii väike, et jõuab küll. Umbes kella 12 ajal saab süüa, koolisöögiks on tavaliselt rämpstoit ehk pizzad jne. Koolipäev lõppeb kell 3 ja siis on sealt trenni minek.

Süsteem mulle väga ei meeldi, praegu käin Ameerika jalgpalli trennis, sest midagi muud teha ei ole. Trenn on 20 minutit bussisõitu koolist eemal. Trennid ei ole rasked, aga kuna meil on praegu iga päev olnud 35-40 kraadi, siis päikese käes neid trenne teha just kerge ka ei ole. Mängust veel palju aru saanud ei ole. Peale vaadates võib kerge tunduda, et ühed mehed kallistavad, teised söödavad ja kolmandad püüavad palli kinni ja üritavad ära joosta. Tegelikult on süsteem on vähe keerulisem ja positsioone on päris palju, kes kõik erinevaid ülesandeid täidavad. Kuna palli suudsin enam-vähem püüda ja küllaltki kiire olen ka, siis mind pandi wide receiver-i positsioonile ründes ehk peaksin olema see kolmas, kes palliga ära jookseb. Enda kaitse positsioonist ma veel hästi aru saanud pole, põhimõtteliselt peaksin palliga mängija maha jooksma.
Homme on hooaja esimene mäng, ma veel mängida ei saa, sest on mingi reegel, et mängija peab olema käinud vähemalt üheksas trennis, enne kui mängima saab hakata, aga kuna ma veel mängust aru ei saa, siis ei tahakski väga mängida.
Ameerika jalgpalli võistkond on kokku pandud kahe teise kooliga ehk siis tutvusringkond on sellega natukene laienenud. Kutid trennis on väga sõbralikud ja normaalsed inimesed, seega trennis saab nalja küll.

Kossu võistkond on meil koos Fairmonti kooliga, hooaeg ja treeningud hakkavad kahjuks pihta alles novembris, aga ühekorra oleme kokku saanud ja mänginud. Üks kutt oskab mängida, aga ülejäänud tegelikult ei oska, seega see hooaeg tuleb küllaltki imelik vist.

Kui internet põldude vahele kinni ei jää paneksin kodukohast paar pilti ka, loodame, et laevad jälle üles, sest internet on siin tõesti väga eriline ja tujutseb palju.

Kooli võimla. Koolis on masin, mis pallid kinni püüab ja tagasi söödab, saab üksi mõnusalt viskamas käia

Veits katkine pilt, sorry. Aga valikus mais või suhkrupeet

Hoov

Maja

Proovin veits rohkem pilte hakata tegema ja varsti postituse teha, kuidas ma eriti õnnetul lehma festivalil käisin.

Marthen

4 kommentaari:

  1. Kus linnas sa trennis käid?

    VastaKustuta
  2. Ma tean, et me ei tunne üksteist absoluutselt, sattusin su blogile täiesti juhuslikult. Ometigi see ei takista mind sulle ütlemast, et mulle tohutult meeldib, kuidas sa kirjutad. Hoian pöidlaid ja ootan huviga lehmafestivali aruannet :D

    VastaKustuta