Lehed

kolmapäev, 28. august 2013

Kuradi lendamine

Nii, sain nüüd lõpuks arvuti kätte ja saan normaalselt täpitähtedega kirjutada, nett on siin põldude vahel küll eriti aeglane, aga ehk laeb üles.

Olen nüüd peaaegu nädal aega juba USA-s olnud, 21. augusti hommikul kell kuus väljus lennuk Tallinnast Frankfurti, lennujaamas pidime olema kell neli ehk sellel öösel sai magatud alla kahe tunni. Tahtis meilist oma täpsed lennuajad üle vaadata, aga internet ei ole siin nii võimekas, et seda teha. Kirjutan mälu järgi milline see enam-vähem oli. Lend Frankfurti kestis 2.5h ja juba see tundus rõvedalt pikk aeg lennukis olla. Frankfurdis pidime järgmist lendu ootama natukene üle viie tunni, aga kuna saime seal veel teiste eestlastega koos olla ja väga suurt väsimust veel ka peal ei olnud, möödus see aeg küllaltki kiiresti. Järgmine lend oli Frankfurt-Washington ja see oli karm. Kestis kokku vist 8-9h. Lennuk oli täiesti täis ja meil ei õnnestunud kohti ka kellegagi ära vahetada ja istusime siis kõik üksi. Mu kõrval oli türklane, kes oli USA-s elanud aastaid, aga rääkis inglise keelt nagu Lasnamäe umbkeelne venelane eesti keelt, kogu aeg rääkis midagi, aga hästi aru saada midagi ei olnud. Mõtlesin, et okei, vaatan terve lennu telekast midagi või üritan magada. Kahjuks ei tulnud kumbagist midagi välja, sest sellel lennul oli küllaltki võimatu magada ja telekast valida ei olnud mitte midagi, oli paari seriaali üksikud osad, paar mõttetut filmi ja kantrimuusikat. Soovitus: kui USA-sse lendad, võta oma mälupulgaga midagi kaasa, selle peaks saama sinna sisse panna ja oma filme vaadata. Jõudsime Washingtoni kohale kohaliku aja järgi kell 4 päeval, ehk eestis oli kell 23. Algselt oleksin pidanud jääma Washingtoni hotelli ööseks ja alles hommikul oma viimasele lennule minema. Õnneks muudeti lennuplaan ära ja sain endale ühe lennu ja palju passimist lennujaamas juurde. Seega jäime Merili ja Sandraga umbes 6 tunniks Washingtoni lennujaama. Selleks ajaks hakkas magamatus juba oma tööd tegema ja lihtsalt ei saanud enam eriti midagi aru. Naersime täiesti lambistel kohtadel ja ajasime täiesti lolli juttu. Mu järgmine lend oli Chicagosse, kuhu pidin ka mõneks tunniks hotelli magama saama. Sinna lendasin koos mõne teise YFU VÕP-ga, kes kahjuks eriti inglise keelt ei rääkinud, aga ega ma poleks sellel ajal enam viitsinud nendega rääkida ka. Lend kestis umbes kaks tundi ja see oli selle ajani ainuke lend, kus ma natukenegi magasin. Jõudsime Chicagosse ja läksime oma kohvritele järele. Kuna Washingtonis tuli läbida toll, siis pidime seal uue Check-In'i tegema ja sealsed YFU abilised ütlesid, et kohvri pean Chicagos jälle lindilt maha võtma, et sellega hotelli minna. Passisime lindi ääres kambakesi, aga tuli ainult mõni kohver. Vaatasin lipikut ja sain aru, et siiski vist peaks see mu viimasesse lennujaama Fargosse lendama. Meil oli järjekordne YFU abiline vastas, kes aga oli tõelist juhm inimene. Me passisime umbes 1.5h lennujaamas ja 45 minutit otsisime bussi, mis meid oleks pidanud hotelli viima, lihtsalt käisime edasi-tagasi mööda Chicago lennujaama tänavat. Hotelli jõudsime vist umbes 00.30 kohaliku ajajärgi (Eestis 8.30) ehk viimase 48h jooksul olin saanud maksimaalselt umbes 3.5h und. Kõht oli räigelt tühi ja 16 peale telliti 8 suurt pizzat. Nendega läks ka megalt aega. Ameerikas pole ikka midagi väikest, ma sõin veerandi pizzast ära ja mu kõht oli täiesti täis. Õnneks magasime kahe voodiga tubades nelja poisiga ehk mingi itaallane magas minuga ühes voodis, hoidsin ennast igaks juhuks väga voodi ääres. Magama sain jääda umbes kella 2.00st ja ärkama 5.30. Sõitsime lennujaama ja pärast 2 tundi ootamist ootas mind viimane lend. See lend kestis jälle veidi üle 2 tunni, aga sellest lennust suurema osa ma ikka õnneks magasin.

Kokku tähendas see reis umbes nelja lendu, 15h lendamist ja umbes sama palju või natukene rohkemgi lennujaamades passimist.

Panen pildi meie hästi lahedatest USA eestlastest ka.(Loodame, et maisipõllud niivõrd interneti ühendust ei sega ja pilt üles läheb.)
Loodan järgmise postistuse elust põldude vahel juba homseks teile valmis teha.

Marthen

1 kommentaar:

  1. Oi kui lahe - Marthen ja ilusad neiud (enamasti veel blondid). Kas enamasti noormehed ei kasuta siis seda vahetusõpilaseks olemise võimalust? Seda pilti vaadates, olen eriti uhke ja rõõmus, et sa selle tee ikkagi ettevõtsid - TUBLI OLED!!! C.

    VastaKustuta